Narva - Narva-Jõesuu - Kunda, 3. - 8. august 2020.

Seekord saime neljakesi kokku Tallinna bussijaamas, et kell 7 hommikul Narva poole teele asuda. Halva üllatusena selgus, et kella seitsmest bussi polnudki (oli ära jäänud ja meile polnud info jõudnud, kuigi piletit olid olemas). Õnneks oli piisavalt vabu kohti hilisemale bussile ning ennelõuaks jõudsime ikka Narva.

Proloogina oli kavas lühietapp Narvast Narva-Jõesuusse. Seal tegime lühikese pausi kaldamatkade kõige idapoolsemas punktis ning seejärel matkasime mõnda aega veel mööda Narva-Jõesuu randa, kuniks enam-vähem Udria kandis jäime öömajale.

Teisel päeval külastasime Sillamäed, sealt edasi Vokani ning vihmases õhtupimeduses jõudsime Toilani. Korraks tekkis kiusatus jääda ööbima sealses Oru pargis, kuid vantsisime ikka edasi, Toila randa.

Kolmas päev algas päikesepaisteliselt ning ees ootas teekond Toilast Sakani.

See oli tolle matka üks vingemaid päevi - vasakule jäi tihe ürgmets ja pankrannik, ise rühkisime edasi mööda seikluslikku kallast Ontika maastikukaitsealal. Valaste joa juures saime korra ka üles pangapealsele.

Õhtupoole jõudsime Sakani. Ka seal ronisime mööda treppe üles, nautisime vaadet Saka vaatlusplatvormilt ning siis tagasi panga alla, kuhu jäime ööbima.

Neljas päev: Saka - Purtse - Aseri - Kalvi rand.

Jätkus eelmiste päevadega sarnane teekond. Teisel, kolmandal ja neljandal päeval läbitud kaldad olid kõik väga kiftid - pikad ja sirged, justkui kergelt läbitavad rannad, samas on päris palju ka kivist randa ning palju on nii murdunud puid kui ka varisenud kive tee peal risti ees. Esialgu ronisime neist nii üle kui ka nende vahelt läbi, kuid mingi hetk oli juba lihtsam jalgupidi vees neist ümber minna.

Ööbima jäime Kalvi randa, rannaäärse metsa alla - seal tabas meid aga kaldamatkade jubedaim matkaöö - kümned, sajad, tuhanded sääsed! Sääsemürgist polnud kasu, mingisugust tõket meil nende vastu ka polnud. Mina kolisin lõpuks metsa alt rannaliivale ning vast kella viie paiku hommikul sain lõpuks magama.

Viies päev: Kalvi rand - Letipea.

Päeva esimeses pooles pidime kalda äärest taanduma ja kasutama teid, kuid õnneks mitte väga kauaks.

Õhtul jõudsime Ehalkivi (mis olla Eesti suurim maapealse osaga rändrahn) juurde, kus meile oli korraldatud lausa vastuvõtt ning saime õhtusööki ja öömaja väikeses kalurimajas.

Kuues päev: Letipea - Kunda. Viimasel päeval matkasime pisut veel Letipea maastikukaitsealal, seejärel proovisime mööda kallast Kundani jõuda, kuid lõpuks otsustasime teede kasuks.

Kundast bussiga Rakverre ning sealt juba koju.

Matkakilomeetreid kogunes lõpuks 139,5.